"Kuidas siis on?" pärib ema õrnalt naeratades. "Lõpetasid 9. klassi. Oh, ma mäletan seda aega.." tuletab ema vanaaegu meelde. "Ema palun. Ära hakka, ma olen su mälestusi juba terve oma elu pidanud kuulma," tuletan emale meelde, et ta on mulle juba nii palju oma lapsepõlvest rääkinud. Vahest kippusid asjad korduma, aga mul oli alati naljakas kuulata, mida ta tegi.
"Sa oled juba nii suur," ohkab ema. Vaatan, vaid õrnalt naeratades auto aknast välja. Lõpetasin 9. klassi neljade ja viitega. Ka ema oli mu tulemuste üle õnnelik. Ja, kui isa seda näeks. Ta oleks samuti õnnelik. Oh, ma igatsen teda meeletult.
Rauputan vaikselt pead, et see praegu oma mälust kustutada. Ma pean nüüd õnnelik olema. Ja asualtõeldes ma olengi õnnelik. Ma lõpetasin kooli nii hästi. Nüüd tuleb pikk vaheaeg ning kõik on hästi.
No comments:
Post a Comment